PÕIMLAUSE
Põimlause on liitlause, mille osalaused on alistusseoses. Kõrvallause täpsustab pealause või teise, kõrgema astme kõrvallause mõnd lauseliiget.
Tädi Maali korjas maasikaid ja ostis poest vahukoort, et küpsetada kooki, mida külalistele pakkuda.
Kõrvallause eraldatakse pealausest ja teise astme kõrvallausest alati koma(de)ga.
Kõrvallauset alustavad alistavad sidendid. Need võivad olla
1) alistavad sidesõnad:
et, kui, nagu, kuigi, sest, kuna, ehkki, kuni, justkui, otsekui
2) ühendsidesõnad e mitmesõnalised sidendid:
siis kui, sellepärast et, sel ajal kui, nii nagu, enne kui, lisaks sellele et... jpt
3) küsisõna kas ja sidesõna ega (kas tähenduses)
4) küsiv-siduvad ase- ja määrsõnad:
kes, kelle, keda, kellesse kuhu, kus, kust
mis, mille, mida, millesse milline, millise, millist
Kõrvallause võib asetseda pealause järel:
Tean, et sa tahad kinno minna. Ei tea, kuhu nad läksid.
Avasin ukse, niipea kui kuulsin koputust.
Ta sai kahe, vaatamata sellele et oli tuupinud terve õhtu.
NB! Mitmesõnaliste sidendite puhul sõltub koma asend sisurõhust. Mingil juhul ei panda koma mõlemasse kohta.
Kõrvallause võib asetseda pealause ees:
Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud.
Olgugi et onu eile meil oli, ei rääkinud ta sellest midagi.
Kas väikevend täna tuleb, ei tea keegi.
Sellepärast et sina nii talitad, pole veel teised kohustatud sama tegema.
Kõrvallause võib asetseda pealause sees:
Ta teadis, et kaotab, ja valmistus selleks põhjalikult.
Siis, kui meie tööd tegime, lullitasite teie järve ääres.
Kõrvallause võib alistuda kõrgema astme kõrvallausele:
Läksin poodi, et osta endale raamat, mida hädasti vajasin, kuna pidin esmaspäevaks referaadi kirjutama, sest mul oli see ikka veel tegemata.
Tädi Maali korjas maasikaid ja ostis poest vahukoort, et küpsetada kooki, mida külalistele pakkuda.
Kõrvallause eraldatakse pealausest ja teise astme kõrvallausest alati koma(de)ga.
Kõrvallauset alustavad alistavad sidendid. Need võivad olla
1) alistavad sidesõnad:
et, kui, nagu, kuigi, sest, kuna, ehkki, kuni, justkui, otsekui
2) ühendsidesõnad e mitmesõnalised sidendid:
siis kui, sellepärast et, sel ajal kui, nii nagu, enne kui, lisaks sellele et... jpt
3) küsisõna kas ja sidesõna ega (kas tähenduses)
4) küsiv-siduvad ase- ja määrsõnad:
kes, kelle, keda, kellesse kuhu, kus, kust
mis, mille, mida, millesse milline, millise, millist
Kõrvallause võib asetseda pealause järel:
Tean, et sa tahad kinno minna. Ei tea, kuhu nad läksid.
Avasin ukse, niipea kui kuulsin koputust.
Ta sai kahe, vaatamata sellele et oli tuupinud terve õhtu.
NB! Mitmesõnaliste sidendite puhul sõltub koma asend sisurõhust. Mingil juhul ei panda koma mõlemasse kohta.
Kõrvallause võib asetseda pealause ees:
Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud.
Olgugi et onu eile meil oli, ei rääkinud ta sellest midagi.
Kas väikevend täna tuleb, ei tea keegi.
Sellepärast et sina nii talitad, pole veel teised kohustatud sama tegema.
Kõrvallause võib asetseda pealause sees:
Ta teadis, et kaotab, ja valmistus selleks põhjalikult.
Siis, kui meie tööd tegime, lullitasite teie järve ääres.
Kõrvallause võib alistuda kõrgema astme kõrvallausele:
Läksin poodi, et osta endale raamat, mida hädasti vajasin, kuna pidin esmaspäevaks referaadi kirjutama, sest mul oli see ikka veel tegemata.